Eestikeelsed kosmeetika valmistamise raamatud

Allpool tutvustan valikut eesti keeles ilmunud kosmeetika valmistamise raamatutest. Olen välja toonud vaid need raamatud, mida ise olen lugenud ja kasutanud, seetõttu on ülevaade valikuline ja subjektiivne. Kui oled lugenud mõnda mõnusat ja sisukat teemakohast raamatut, jäta soovitus kommentaaridesse!

Looduslik kehahooldus

Stephanie Tourles

Raamatu ostuinfo: https://www.apollo.ee/looduslik-kehahooldus.html

Mahukas 380-leheküljeline raamat algab põhjaliku ülevaatega naha, juuste ja küünte ehitusest. Autor juhendab, kuidas tunda ära oma nahatüüpi ja kuidas toitumise, liikumise ja muude igapäevaste tegevustega oma naha ja juuste väljanägemist parandada. 

Teises osas tutvustatakse raamatus kasutatavate retseptide koostisaineid, muuhulgas erinevaid taimseid õlisid, eeterlikke õlisid, ravimtaimi ja teisi looduslikke lisandeid nagu savid, soolad ja piimapulbrid. Kolmandas peatükis on vaatluse all töövahendid ja pakendid.

Raamatu 175 retsepti on jaotatud teemade kaupa gruppidesse. Kõige mahukam näo- ja kehahoolduse retseptide osa sisaldab retsepte puhastusvahendite, toonikute, aurude, kreemide ja niisutajate valmistamiseks. Eraldi on välja toodud juuksehooldustoodete retseptid, tervist toetavad kosmeetikumid ning putukatõrjevahendid. 

Autor kasutab retseptides vaid naturaalseid komponente taimsete õlide ja eeterlike õlide kõrval on paljud komponendid ka köögikapist. 

Iga retsepti juures on toodud sobivus naha- või juuksetüübile, valmistamiseks kuluv aeg ja nõuanded kasutamiseks. Enne retseptide kallale asumist tuleb kindlasti läbi lugeda ka antud teema sissejuhatav peatükk. Sealt leiab täiendavat infot säilitamise ja toodete kasutamise kohta, mida hiljem iga retsepti juures enam eraldi välja ei tooda.

“Looduslik kehahooldus” on üsna põhjalik sissejuhatav info neile, kes mõtlevad oma hooldava kosmeetika arsenali asendamisele looduslike toodetega. Kuna retsepte on palju, saab raamatust rohkelt inspiratsiooni erinevate looduslike komponentide toime kohta. Mulle meeldis, et retseptide juures oli lisaks baasinfole kirjas ka see, milliste teiste kosmeetikumidega koos antud toodet kasutada, kui tihti seda võiks kasutada jne. Näitena võib tuua soovituse, et näonaha koorimise järel tuleks kindlasti niisutajat kasutada.

Retseptid iseenesest on lihtsad ja ei nõua suurt töövahendite arsenali. Retsepti koostisained on toodud klaasi- ja lusikamõõtudes, seega puudub isegi vajadus kaalu järele

Retsept, mida tahaksin proovida:

Minu tähelepanu köitis nahka pleegitav koorija troopiliste ensüümidega (lk 196). Antud retsepti puhul on tegemist näomaskiga värskest papaiast või ananassist. Maski toimeaineks on puuviljahapped. Autori sõnul on mask nii intensiivne, et võib tundlikuma naha lausa kipitama panna. Järgmine kord kui ananassi ostan, proovin kindlasti ära!

100 looduslikku nahahooldusretsepti

Jessica Ress

See raamat on saadaval paberkujul ja e-raamatuna Erseni kirjastuse kodulehel https://ersen.ee/shop/100-looduslikku-nahahooldusretsepti-eraamat/

Raamatu 100 retsepti on jaotatud üheksasse peatükki: näohooldus, näomaskid, kehakoorijad ja pesuvahendid, kehavõid ja -õlid, vannid, tõmmised, kogu keha koduspaa, päikesekaitsevahendid. Lisades on toodud eeterlike õlide segude ideed, näohoolduskavad, koostisainete tutvustus.

Peamised kasutatud koostisained on taimsed õlid, lilleveed, kuivatatud (ravim)taimed, savid, erinevad toiduained (kaerahelbed, jahud, suhkur, sool).

Raamat sobib algajale kosmeetika valmistajale, kes soovib kasutada looduslikke tooraineid. Eriti põhjalikke teadmisi kosmeetikast see raamat ei anna, raamatu lõpus on vaid lühem koostisainete tutvustus. Retseptide valmistamine on lihtne, tavaliselt on vaja vaid koostisained kokku segada. Kõik retseptides toodud kogused on antud lusika- ja tassimõõtudega, elektroonilist kaalu pole tingimata vaja. Kui soovid kiirelt näpud õliseks teha siis tõenäoliselt leiad üsna mitme retsepti jaoks koostisaineid oma köögikapist. 

Minus tekitab kõhklusi autori soovitus säilitada vett sisaldavaid ja ilma säilitusaineta kosmeetikume külmkapis kuni kolm kuud. Näiteks roosi-rooibose toniseerija. Tootes on destilleeritud vesi ja rooibose lehed, põhimõtteliselt on tegemist teega. Kas usud, et tee on kuu aja pärast sama maitsev ja tervislik kui esimesel päeval? Soovitaksin selliseid tooteid kindlasti lühemaks perioodiks valmistada, hoida ainult külmkapis ning tarbida vähemalt nädala jooksul, veel parem veel kiiremini. Näomaskide juures ütleb autor samuti, et neid võib hoida külmkapis kuni 4 päeva, kuid värskena on need kindlasti palju efektiivsemad ja mõnusamad. 

Raamatule on tehtud kaunid värviliselt kujundatud kaaned, aga sisu on mustvalge ja paber mind ei vaimustanud - see võtab pildimaterjalilt apetiitsuse.

Retsept, mida tahaksin proovida:

Õiene pesemiskott kaerahelvestega (lk 98)

Ootamatu retsept, mis sisaldab riivitud seepi, kuivatatud taimi ja kaerahelbeid. Autor soovitab säilitada seda segu kasutamise vahepeal sügavkülmas, ilmselt selleks, et taimed ja kaerahelbed vesises keskkonnas hallitama ei läheks. Huvitav, kas samade lisanditega väikesed seebimassist portsjonseebid säiliksid paremini?

Ise tehtud ilu

Annie Strole

See raamat on saadaval paberkujul ja e-raamatuna Erseni kirjastuse kodulehel https://ersen.ee/shop/ise-tehtud-ilu-raamat/

Raamat pakub kodukosmeetikule 150 looduslikest koostisainetest retsepti. Raamatu esimesed kolm lühikest peatükki tutvustavad autori kosmeetika valmistamise filosoofiat, põhilisi kasutatud koostisaineid ning töövahendeid, mida retseptide valmistamiseks vaja läheb. Retseptid on jagatud kolme peatükki: (näo)naha hoolduseks, juustehoolduseks ja kehahoolduseks. 

Peamised kasutatud koostisained on taimsed õlid ja võid, savid, toiduained (näiteks õunaäädikas ja kaerahelbed). Mitmed materjalid nende toodete valmistamiseks leiad köögikapist. 

See raamat on väga sarnane raamatuga “100 looduslikku nahahooldusretsepti”. Kui peaksin nende kahe vahel valima, eelistaksin Annie Strole raamatut. Raamat kasutab tingmärkide süsteemi, mis näitab ära, millisele nahatüübile või juuksetüübile antud retsept sobib, samuti selle, kas retsept on koheseks kasutamiseks või sobib säilitada ja kinkida. Raamatu sisu on mustvalge, kasutatud on joonistatud illustratsioone, mis minu meelest oluliselt raamatule midagi juurde ei anna. Positiivne on see, et ruumi ei ole eriti kokku hoitud ja kui on vaja retseptidele märkmeid juurde kirjutada, on selleks ruumi küllaga. Tõlgitud kosmeetikaraamatutega tutvudes tekkis mul küsimus, kuidas tõlgitakse Ameerika kokaraamatute retsepte, kas tõesti jäetakse igale poole sisse tassimõõt? USAs on see mõõtühikuna väga levinud, aga usun, et Eesti kasutajale oleks mugavam kui mõõdud oleksid teisendatud milliliitriteks. Siin retsenseeritud ingliskeelsetes raamatutes on aga igal pool tassi/klaasimõõdud sees.

Looduskosmeetika : ise ja lihtsalt

Cosima Bellersen Quirini

http://www.sinisukk.ee/raamatud/tervis/ilu/looduskosmeetika-detail

Raamatu peatükid on jagatud kolme ossa. Esimeses, sissejuhatavas osas kirjeldatakse nahatüüpe ja juuksetüüpe ning õpetatakse, kuidas neid ära tunda. Autor jagab soovitusi, kuidas oma kosmeetika töötuba sisustada ning mida tähele panna tooraine valikul. 

Teine osa algab kreemivalmistamise põhimeetodi tutvustusega ning sellele järgnevad teemade kaupa jaotatud retseptid: kosmeetikumid näo, silmade ja huulte hoolduseks, vannitooted, beebidele mõeldud tooted, juuste, käte ja jalgade hoolduseks mõeldud vahendid, päikesekaitse- ja ravisalvid. 

Kolmas peatükk annab kosmeetika valmistajale kätte tööriistad oma retseptide koostamiseks: baasretseptid, ülevaate kosmeetikas kasutatavatest komponentidest ning soovitused koostisosade valimiseks vastavalt nahatüübile. 

Retseptides kasutatud toorainete valik on lai: õlid, vahad, lilleveed, aktiivained, säilitusained, emulgaatorid, kasutatakse nii looduslikke kui sünteetilisi komponente. 

Raamat annab üsna põhjaliku ülevaate kosmeetika valmistamisest. Siin on lihtsaid retsepte algajale katsetamiseks, aga ka keerulisemaid, paljude komponentidega edasijõudnutele mõeldud retsepte. Pigem soovitaksin seda raamatut edasijõudnud kosmeetika valmistajale. Retseptid eeldavad üsna täpset jälgimist ja komponentide kaalumist. Mitmetes retseptides on kasutusel pindaktiivsed ained, emulgaatorid, aroomiõlid ja säilitusained seega neil kosmeetika valmistajatel, kes soovivad sünteetilisi komponente vältida, jäävad paljud retseptid katsetamata.

Selle raamatu retseptide valmistamine võib minna üsna kulukaks, sest raamatu retseptid sisaldavad mitmeid spetsiifilisi komponente, mida Eestist ei leia. Õnneks on raamatu lõpus loetelu Saksa veebipoodidest, kust neid tooraineid võiks leida (tegemist on saksa keelest tõlgitud raamatuga). Komponentide piiratud kättesaadavuse tõttu olin alguses sellest raamatust üsna viletsal arvamusel. Nüüd kui mu enda teadmised on pisut kasvanud ka komponentide asendamise ja välja jätmise põhimõtted selgemad, meeldib see raamat mulle aina enam. 

Personaalsete retseptide koostajale on heaks abimeheks raamatu lõpus asuv tabel, kus toorained on jagatud nahatüüpide ja toote kategooriate kaupa gruppidesse. See on hea lähtepunkt uute toorainete ja retseptide katsetamiseks! 

Retsept, mida tahaksin proovida

Ühte konkreetset retsepti on raske välja tuua. Mulle pakkusid kõige rohkem huvi erinevad juuksehooldustooted, kuna nendega on mul endal kõige vähem kokkupuuteid olnud.

Looduslik kosmeetika

Karen Gilbert

Raamat on jagatud nelja peatükki. Esimeses sissejuhatavas peatükis annab autor klassikalise ülevaate naha tüüpidest ja hooldusest ning sellest, kuidas toitumise ja liikumise abil oma keha eest paremini hoolitseda. Tutvustatakse ka töövahendeid ja koostisaineid. Koostisainete ülevaade on lühike ja pole koostatud mitte toodete kaupa, vaid toote funktsioonide järgi: niisutajad, säilitusained, naha pehmendajad jne. 

Retseptid jagunevad kolme peatüki vahel: näole ja kehale mõeldud kosmeetikumid ning vannitooted. Vannitoodete retseptide all on ka baasjuhend külmmeetodil seebi valmistamiseks.

Retseptide seas on nii ainult looduslikest komponentidest tooteid nagu puhastusõlid ja huulepalsamid aga ka emulgaatorit ja säilitusaineid sisaldavaid kreeme nagu näiteks kätekreem sheavõi ja sidrunheinaga. 

Olles ise selle raamatu tõlkija, on mul selle raamatuga kindlasti tihedam side kui teiste siintoodud teostega. Üldine raamatu stiil ja toon on pisut tehnilisem. Kasutatakse rohkem erialaseid termineid, millega kodus kosmeetika valmistaja võibolla kokku ei puutugi - emolliendid, oklusiivid, humektandid. Mulle meeldib selle raamatu fotode stiil, minimalistlik ja karge. Retsepte ei ole väga palju, kuid esindatud on kõik retseptitüübid. Mõnede retseptide juures olevad sammsammulised fotod on ehk vajalikud algajale, kuid kogenud kasutaja jaoks mitte väga vajalikud. Negatiivse poole pealt võiks öelda, et kuigi raamatus on põgus ülevaade kosmeetika komponentidest ja valmistamise põhimõtetest ei anna see raamat teadmisi retseptide modifitseerimiseks ja kohandamiseks, pigem on retseptid mõeldud täpseks järgimiseks. 

Lemmikretsept sellest raamatust

Minu lemmikretsept sellest raamatus on piparmündi ja pimsskiviga jalakoorija. Olen alailma hädas lõhenenud kandadega. Kõige hullem on olukord suvel kui on palju paljajalu ja lahtiste kingadega/ilma sokkideta käimist. Siis on jalad eriti kuivad. Pean lugu igasugustest jalakoorijatest nii soola, savi kui pimsskiviga. Retseptis tootesse lisatud piparmünt annab suvepalavuses värskendava lisajahutuse.

Mesilasvaha alkeemia

Nagu pealkirigi ütleb, on selle raamatu peategelaseks mesilasvaha. See ei ole ainult kosmeetika valmistamise raamat, vaid tutvustab väga erinevaid mesilasvaha kasutamise viise. Lisaks kosmeetikale sisaldab raamat juhendeid mesilasvahast küünalde valmistamiseks ning sisaldab kolme põhjalikku seebi valmistamise juhendit. Raamatus on ka pikem meisterdajatele suunatud peatükk, mis tutvustab muuhulgas näiteks vahast kaunistuste ja vahakanga valmistamist ning batika tehnikas kanga värvimist.

Kosmeetika toodetele ja kosmeetika valmistamisele keskendub kolm peatükki. Palsamite ja tahkete kreemide peatükis on kokku 10 retsepti, nii pulgakujuliste huulepulkade kui salvilaadsete huulepalsamite valmistamiseks. Lisaks leiad sealt erinevad tahked kreemid keha, kandade ja küünenaha hoolduseks. Salvide, kreemide ja kehakoorijate peatükis on väga erinevad retseptid. Selles on mitmeid salve kuivatatud ravimtaimedest õlitõmmistega, aga ka keerulisemaid emulgaatoriga valmistatud kreeme. Peatüki lõpus on toodud parfüümide valmistamiseks mõeldud eeterlike õlide segude ideed, kuid neid segusid saab sama hästi kasutada ka kõigi kosmeetikatoodete lõhnastamiseks. 

Raamatu lõpus olev koostisainete teejuht keskendub just kosmeetika toorainele. Siin on eraldi peatükk, kus kirjeldatakse taimsete õlide, võide ja eeterlike õlide omadusi, eraldi alapeatükis on ülevaade kasutatud kosmeetika komponentidest nagu emulgaatorid ja aktiivained.

Raamatus olevad kosmeetika retseptid on lihtsad ja jõukohased igaühele. Kuna aga raamatu teemade valik on lai, on sellest kindlast rohkem kasu neile, kes tegelevad ka muude meisterdamise valdkondadega. Ja muidugi võiks see raamat olla mesiniku riiulis.

Siin artiklis tutvustatud raamatutest on see minu silmis kõige ilusam. Kujundus on hästi lihtne ja selge, raamatul on kõvad kaaned ja paksust paberist lehed. Lihtsat ja selget joont toetavad kaunid ja asjakohased fotod. Mulle sümpatiseerib, et keerulisemate retseptide juures on koostisainete kogused välja toodud ka protsentuaalselt. 

Retsept, mida tahaksin proovida

Raamatus toodud retseptide hulgas jäi silma petrooleumivaba vaseliini retsept (lk 53), mis sisaldab kastoorõli, mesilasvaha ja E-vitamiini. Tahaksin seda katsetada mõnes vaseliin sisaldavas kosmeetika retseptis.

Loomulikult ilus

Virpi Raipala-Cormier

Raamatu ostuinfo:

https://www.lilleoru.ee/et/content/loomulikult-ilus-tee-ilu-ja-tervise-juurde

Loomulikult ilus ei ole ainult kosmeetika raamat. Raamatu autor ja Soomes asuva Frantsila ürditalu omanik Virpi Raipala-Cormier propageerib selle raamatuga terviklikku looduslikku eluviisi, mille juurde kuulub ka kaunis nahk ja selle hooldus. Raamatus käsitletakse nahahooldusele lisaks loodusravi, joogat, tervislikku toitumist, akupunktuuri, saunateraapiat. Kõik need teemad on omavahel läbipõimunud, neid ühendavaks teemaks on aga ravimtaimede kasutamine.

Kosmeetika teema moodustab sellest raamatust vaid osa (u 100 lehekülge). Sissejuhatavas peatükis annab autor lühikese ülevaate kosmeetika mõjust inimestele ja keskkonnale, räägib kosmeetika valdkonna seadusandlusest ja ainetest, mida kosmeetikatooted sisaldavad ja ei peaks sisaldama. Sellele järgneb ülevaade loodusliku kosmeetika komponentidest ja kosmeetikas kasutatavate ravimtaimede omadustest.

Retseptide hulgas leidub nii köögikapikosmeetikat kui õlisegude baasil valmistatud salve. 

Retseptid on jaotatud kasutusvaldkondade kaupa: näohooldus, hammaste- ja suuhooldus, kehahooldus, vannid ja istevannid, juuksehooldus, käte- ja küüntehooldus, jalgade hooldus.

Toimeainetena on antud retseptides kesksel kohal eeterlikud õlid ja ravimtaimed. Lisaks taimsele toorainele ei pelga autor kasutada ka loomseid tooteid, lisaks mesilasvahale leiab kosmeetika retseptidest ka koort ja lanoliini. 

Raamatu teeb ainulaadseks INCI register, kus on toodud üle 450 kosmeetika tooraine. See tabel aitab dekodeerida ka näiteks poes müüdavate kosmeetikatoodete sisu. Tabelis on ära toodud ainete INCI nimetused, eestikeelne aine nimetus, päritolu, toime ja allergeenide olemasolu. 

Retsept, mida tahaksin proovida

Selles raamatus oli minu jaoks kõige huvitavam/ehmatavam vanakooli seebiretsept, kus seebikivi täpselt ei kaaluta, vaid üleliigne seebikivi soolatakse välja. Samas lähtub juhendist, et see ei pruugi alati õnnestuda, õpetuses on näpunäited mida teha kui seep saab liiga leeliseline (liiga palju seebikivi) või liiga rasvane (liiga palju õli). 

Eestikeelsete kosmeetika valmistamise blogide maastik on üsna hõre (=olematu), seetõttu on tore, et soovi korral on raamatutest siiski võimalik ka eestikeelset materjali leida.