Blog categories

View all categories

Search in blog

Telli uudiskiri

Soovid saada teavitusi uute toodete, retseptide ja sooduspakkumiste kohta? Liitu uudiskirja saajatega siin

Soapmaking 100 years ago

Tööstuslik seebikivi tootmine oli seebi valmistamise seisukohalt revolutsiooniline. Seebi keetmine muutus täpsemaks ja lihtsamaks. Eelmise sajandi alguses oli seebikivi juba laialt saadaval, kuid siiski ei olnud tuhaleelis veel päriselt kadunud. Seda kasutati nii seebi valmistamiseks kui iseseisva pesuvahendina.

Päises oleva seebi foto pärineb Eesti Rahva Muuseumi kogudest seep, ümbrisega, ERM A 836:192/ab.

Tuhaleelise valmistamine

Tuhaleelist valmistati põhiliselt kasetuhast. Kasutati nii lubjaga segatud kui puhast tuhka. 1942. aastal ilmus Postimehes selline tuhaleelise valmistamine juhend:

Kaks osa kasepuu tuhka segatakse ühe osa kustutatud lubjaga ja valatakse peale keev vesi. Vee kogus peab olema pigem väike, et leelis jääks piisavalt kange. Segul tuleb lasta seista 1-2 päeva, seda aeg-ajalt segades. Leelis peab olema nii kange, et toores kanamuna pinnale ujuma jääb. Saadud segu tuleb enne kasutamist kurnata.

Rasvad seebi valmistamiseks

Seebi valmistamisel läksid käiku kõik sügisesest loomade tapmisest järele jäänud jäägid, mis söögiks ei sobinud ja kust vähegi võimalik rasva kätte saada oli, muuhulgas ka kamarad ja sooled. Kõige parem seebirasv oli searasv, mis vahutas hästi ja sobis ka külmas vees pesemiseks. Veiserasv oli võrreldes searasvaga vesisem ja lambarasva kasutati pigem küünalde valmistamiseks. Kasutati kõiki kätte saadavaid materjale, saartel muuhulgas ka hülge- ja kalarasva.

Tuhaleelise ja seebikiviga seebi retsept

See seebi retsept pärineb 1924. aastal ilmunud Perenaiste käsiraamatust

Käsiraamat juhendab (muutmata kujul):

8 naela raswa pääle wõetakse 1 nael seebikivi, pannakse 3 toopi kanget lehelist juurde ja lastakse tund aega keeda. Siis pannakse weel 2-3 toopi kanget lehelist juurde, riputatakse 1-2 peotäit soola sisse ja lastakse veel ½ tundi keeda, kuni leheline wälja jookseb. Seep wõetakse nüüd tulelt, lõigatakse pääle täielist jahtumist ja angumist tükkideks ja pannakse lauale kuiwama.

Wikipedia annab naela vasteks 409,5 grammi ja toobi mahuks 1,23 liitrit.

Tänapäevaste mõõtühikutega oleks retsept alljärgnev:

3,28 kg rasva

409 g seebikivi

5-6 l tuhaleelist

Seebikalkulaatori kohaselt läheb selle koguse searasva seebistamiseks vaja 461 g seebikivi.

Kohupiimaga seep

See retsept on mugandatud Eve Rajamäe magistritööst "Kodumajanduskoolid eesti taluperenaiste hariduse võimalusena". Originaalretsept oli mõeldud 7,5 kg seebi keetmiseks, alltoodud retsepti on proportsionaalselt vähendatud 1 kg seebi valmistamiseks.

2-2,5 l tuhaleelist

0,8 kg rasva

530 g kohupiima

100 g kampolit

200 g seebikivi

220 g soola

Valmistamise juhend

Tuhaleelis ja rasv kuumutatakse ja lisatakse vähehaaval seebikivi. Massi segatakse, kuni rasv on lahustunud. Seejärel lisatakse kohupiim ja ülejäänud seebikivi, keedetakse veel umbes tund aega. Selle aja jooksul lisatakse ka kampol. Seepi keedetakse kokku 3-4 tundi, seejärel lisatakse sool. Soola hulk olenes rasva soolasusest. Soolase rasva puhul kulus soola vähem.

Minu kommentaar:

Kohupiim on huvitav lisand. Hakkasin uurima, kas kohupiim tõepoolest seebistub? Piimaliidu andmetel on kohupiimas 78-82% vett, 10-12% valku ja kuni 9% rasva. Kevid Dunn on testinud kitsepiima komponentide seebistumist ja jõudnud järeldusele, et piimas leiduvad rasvad muutuvad seebiks, valgud küll reageerivad seebikivi lahuses, kuid ei seebistu, ning piimas leiduv kaseiin muutub seebikiviga reageerides pruuniks. Seega, 530 grammist kohupiimast seebistub vaid rasva osa, ehk maksimaalselt 48 g.

Soolatud rasvast seep

Juhendi soolatud seebi valmistamiseks leidsin samuti Rajamäe magistritööst, originaalretsept on avaldatud ajakirjas Taluperenaine 1938. aastal. Sealse juhendi kohaselt saab parema seebi just seisnud ja soolatud rasvast.

Koostisained:

1 kg rasva

250 g seebikivi

3-4 l vett

Seebi valmistamine

Seebi valmistamiseks soovitatakse kasutada pehmet vihmavett, kuna kare vesi vajab rohkem seebikivi.

Kuumuta vett ja rasva keemiseni. Lisa vähehaaval seebikivi, kuni rasv on lahustunud ja segu ühtlaseks massiks muutnud. Kuumuta seebisegu aeglasel tulel pidevalt segades 3-4 tundi. Kui segu hakkab üle keema, lisa vahepeal külma vett.

Lõpuks jääb valmis seep segamislusika külge. Kui see külgejäänud segu vahutab nagu korralik seep, on aeg alustada väljasoolamist. Selleks lisatakse 1 kg rasva kohta 200 g soola ja keedetakse veel. Valmis seep on paks ja kollane. See jäetakse järgmise päevani nõusse tahkume. Seejärel lõigatakse seep tükkideks ja pannakse kuivama.

Väljasoolaimne

Kuna sada aastat tagasi polnud võimalik nii täpselt seebikivi või tuhaleelises kogust ja kangust hinnata. võimaldas väljasoolamine eemaldada seebisegust liigse seebikivi, mis muutis seebi ohutumaks. Väljasoolamise tulemusena tõusis seep pinnale, liigne seebikivi ja muud jäägid jäid vedelikku. Muuhulgas eraldus selle protsessi tulemusena ka seebistumise käigus tekkiv glütseriin. Seetõttu on selline seep vähem niisutav kui tänapäeval valmistatavad külmmeetodil seebid.

Soola lisamisel seebisse on ka teine funktsioon- selle tulemusena muutub seep tugevamaks ja kõveneb kiiremini.

Soopi keegi raisku ei lasknud

Soop on seebivalmistamisest järele jäänud pajapõhja kogunenud vedelik. Seda kasutati uue seebi valmistamiseks aga ka iseseisva pesuvahendina näiteks põrandate küürimiseks.

Seebi valmistamine täna ja sada aastat tagasi

Tänapäeval on võimalik kasutada laia valikut erinevaid rasvu seebi valmistamiseks ning valmistada erinevate omadustega seepe. Vajaliku seebikivi koguse saab täpselt välja arvutada. Kuigi ka 1938. aasta Taluperenaine räägib juba vaigu ja eeterlike õlide lisamisest kehapesuseebi sisse, on valik ja võimalused lisandite kasutamiseks praegu kordades suuremas.

Pikk keetmine ja soolamine seebi tegemise käigus olid varem vajalikud selleks, et elimineerida liiga suur kogus seebikivi. Kuumutamine kiirendas seebistumisprotsessi ja seepi võis üsna pea kasutama hakata. Kindlasti polnud need aga mingid tualettseebid, vaid igapäevases majapidamises vajalikud tarbeesemed.

Uue aja searasvaga seep

Searasva leiad enamikest toidukauplustest, kas sügavkülma letist või võidega ühest rivist. Poest ostetud rasva eeliseks on see, et see on juba puhastatud kõikidest jääkidest. Searasvast saab ilusa helevalge seebi. Soovitan siiski searasva seebil pikemalt seista lasta, sest kuuajalise seismise järel on seebi vaht rasvane ja väikese mulliga, ajapikku see paraneb. Searasvast valmib tugev ja kaua vastupidav seep. Retsepti koostamisel on arvestatud searasva pakendi suurusega- 2 x 200 g. Kokku saab sellest retseptist 560 g seepi.

400 g searasva (2 pakki)

105 g vett

53 g seebikivi

Valmista seebikivi lahus valades seebikivi tasapisi KÜLMA vette. (NB! Ära vala vett seebikivi peale)
Sulata searasv. Kuumutada nii vähe kui võimalik - viimased väikesed tükid võivad sulada ka jääkkuumuses.
Kui nii seebikivilahuse kui rasvasegu temperatuur on u 35 kraadi, sega seebikivilahus peene joana õlisegusse. Sega saumikseriga. Kui seebimass on umbes pannkoogitaigna paksune, on see vormi valamiseks valmis.
Jäta seep ööpäevaks vormi tahkuma. Kui seebi pind ei ole enam vetruv, võid selle vormist välja võtta ja vajadusel portsjoniteks tükeldada. Kui aga seep on endiselt pehme, kontrolli tahkust uuesti 12–24 tunni pärast.
Lase seebil pärast vormist võtmist minimaalselt 3-4 nädalat järelvalmida. Selle seebi puhul soovitan kasutamisega oodata pigem 3-4 kuud, sest seebi omadused muutuvad sesites oluliselt paremaks.