Seebikivi

0 Meeldib!

Seebikivi keemiline nimetus on  naatriumhüdroksiidi (NaOH), võõrkeeltest tuletatuna kasutatakse ka kaustilise sooda nimetust.

Inglise keeles kasutatakse nimetusi caustic soda, sodium hydroxide ja lye. Lye nimetuse all võidakse mõelda ka kaaliumhüdroksiid lahust, mida kasutatakse vedelseebi valmistamiseks. Ajalooliselt on lye nime all mõeldud tuhaleelist, 

Soome keeles on kasutusel nimetused lipeä, natriumhydroksidi ja natronlipeä, vene keeles Гидрокси́д на́трия, щёлочь, каустическая сóда, éдкий нáтрий.

Tegemist on tugeva alusega, mis moodustab rasvadega reageerides seebi. Seebikivi valmistamiseks kasutatakse soola, vett ja elektrit. Elektrolüüsi käigus muutub soolvesi seebikiviks. 

Tootmine ja kasutusvaldkonnad

Kui vanasti kasutati seebi tegemisel tuhaleelist, siis tänaseks on seebikivi selle täielikult välja tõrjunud. Tuhaleelise valmistamine on aeganõudev, tarvis läheb suurel hulgal toormaterjali ning saadud segu omadused võivad partiiti väga erinevad olla. Seoses seebikivi tööstusliku tootmise alustamisega 19. sajandil on seebivalmistamine muutunud oluliselt kiiremaks ja ohutumaks.

Rasvade ja proteiinide lahustamine on seebikivi oluline omadus, mida kasutatakse ära tööstuses ja ka kodustes puhastusvahendites. Näiteks on naatriumhüdroksiid kõigile tuttava „Torusiili“ peamine koostisosa. Samuti on NaOH laialdaselt kasutusel paberi- ja tekstiilitööstuses, alumiiniumi tootmisel ja veel paljudel muudel tegevusaladel.

Seebikivi müük

Naatriumhüdroksiidi müüakse paljudes mesindus- ja aianduskauplustest (nendes valdkondades rakendatakse seda kahjuritõrjes). Tahke tooraine kõrval on võimalik leida ka erinevas kontsentratsioonis valmislahust.

Naatriumhüdroksiid on saadaval valgete helveste või graanulitena. Kuna tegemist on tugeva söövitava kemikaaliga, on selle tarnimiseks erinõuded ja seda tarnitakse ohtliku veosena.

Seebikiv müük suures pakendis (25+ kg):

Kemimet International https://kemimet.ee/et/tooted/leelised-alused

Ingle AS http://www.ingle.ee/naatriumhudroksiid-lahjendused/

Seebikivi müük väikeses pakendis:

Maarahva Pood, poed üle Eesti https://maarahvapood.ee/toode/seebikivi-99-05-kg/

Mesinduspood, Rakveres, kulleriga tranport üle Eesti, 1 kg ja 25 kg pakendis https://mesinduspood.ee/seebikivi-99-1-kg-325.html

Majatoher Tallinnas: https://majatohter.ee/tooted/kemikaalid/varvieemaldus/seebikivi/

Hea Maja Pood Tartus https://www.heamajapood.ee/et/a/seebikivi-1-kg

Kui elad Soomes, on seebikivi saadaval kiloses pakendis nime all Termotukku Viemärirae https://www.termotukku.fi/viemarituotteet/ Viemärirae nime all müüakse erineva koostisega tooteid, seetõttu tuleb kindlasti pakendilt koostist lugeda. See tootja soovitab oma toodet seebi valmistamiseks ka kodulehel.

Seebikivi ostes pane tähele, et seebikivi puhtus peab seebi valmistamisel olema üle 99,5%.

Kui palju seebikivi seebi valmistamiseks kulub?

Vajamineva seebikivi kogus sõltub seebi retseptist. Keskmiselt saab 1 kg seebikivist valmistada u 10 kg seepi.

Naatriumhüdroksiidi säilitamine

Õhuniiskuse mõjul muutub seebikivi kõvadeks lahustumatuteks klompideks. Seepärast on tarvis säilitamisel kasutada õhukindlat klaas- või plastpurki. Hoiustamiseks ei sobi plekknõud, kuna need hakkavad seebikiviga kokkupuutel roostetama. Oluline on ka silmas pidada, et metallid nagu alumiinium, tsink, tina ja messing reageerivad seebikiviga tugevalt ning selle käigus lenduvad ohtlikult mürgised gaasid. Siit videost saad aimu, milline näeb välja alumiiniumi ja NaOH lahuse reaktsioon.

Ohutus seebikiviga ümberkäimisel

Ettevaatusabinõusid järgides ei ole seebikiviga ümberkäimine ohtlik. Oluline on kasutada naha, silmade ja hingamisteede kaitsevahendeid.

Seebivalmistamise ajal on soovitav kanda pikki käiseid ja jalgu katvaid riideid, vähendamaks seebikivi paljale nahale sattumise ohtu. Käte kaitseks tuleks kindlasti kogu protsessi vältel (k.a. nõudepesu) kasutada kummikindaid.

Kaitseprillid tuleb ette panna olukordades, kus on oht, et seebikivilahus või seebimass võib pritsida (valamine, segamine, mikserdamine).

Lahuse valmistamise ajal on hea kanda respiraatorit, sest naatriumhüdroksiidi graanulid ja helbed võivad sisaldada ka peenemaid lenduvaid osiseid, millel on oht sattuda hingamisteedesse ning seal ebamugavust tekitada. Samuti eraldub lahuse valmistamisel aur, mis võib olla üsna ebameeldiv. Seebikivilahust on alati mugavam kokku segada kas õues, avatud akna ligidal, või sisselülitatud õhupuhasti all; nii hajuvad tekkinud aurud kiirelt.

Väikese koguse seebikivi sattumine nahale põhjustab ebamugava ja kipitava tunne. Kui nahal on kriimustusi või haavu, on kirvendus tugevam. Kipituse korral tuleks koht koheselt rohke jaheda veega üle uhtuda. Üldiselt kaob pakitsus kiiresti ja arsti poole pöördumiseks pole põhjust.

Seebikivi silma sattumine ja allaneelamine on aga ohtlikud, sel juhul tuleb kiiresti arsti poole pöörduda. Täpsemat infot ohutuse kohta saab naatriumhüdroksiidi ohutuskaardilt .

Ohtlike olukordade vältimiseks on ka oluline seebikivi lastele ja loomadele kättesaamatus kohas hoida ja selgelt markeerida.

Seebikivi kasutamine seebi valmistamisel

Esmalt tuleb valmistada seebikivilahus. Selle tegemiseks lahustatakse graanulid vees, tees, mahlas või muus seebiretseptis märgitud vedelikus. Seebikivilahuse valmistamisel tuleb seebikivi rahulikult vette valada, mitte vastupidi! Kui seebikivile endale vett peale valada, on tulemuseks purskav vulkaan. Vältimaks ootamatusi, peavad ka naatriumhüdroksiidi kaalumisel kasutatav nõu ja lusikas täiesti kuivad olema.

Seebikivi reageerimisel vedelikuga tekib eksotermiline reaktsioon, mille käigus vabaneb suur hulk energiat ja lahuse temperatuur võib tõusta isegi +90 °C. Hoidmaks ära seebikivilahuse ülekuumenemise ja keemamineku, peab vedeliku temperatuur olema alguses võimalikult madal (erandiks on retseptid, mille komponendid nõuavad kõrgemat sulamistemperatuuri, nt mesilasvaha) ja graanulid tuleb lisada vette osade kaupa ning tasase tempoga.

Seebikiviga kokkupuutuvad nõud peavad olema kuuma- ja söövituskindlad. Kasutada sobib roostevabast terasest ja kuumakindlast plastist ning klaasist töövahendeid.

Kui lahus ettevaatamatusest maha loksub, saab selle neutraliseerida, pühkides koha äädikavees leotatud lapiga üle.

Seebikivi kogus seebiretseptides

Seebikivi kogus retseptis sõltub seebis kasutatavatest rasvadest. Igal rasval on oma seebistumisarv (ingl k SAP value). Seebistumisarv näitab kui palju seebikivi läheb vaja konkreetse rasva seebiks muutmiseks. Näiteks oliiviõli seebistumisarv on 0,135 ja kookosõlil 0,183. See tähendab, et 100 grammi oliiviõli seebistumiseks on vaja 100 x 0,135 = 13,5 g seebikivi, kookosõli seebistumiseks aga 18,3 g seebikivi.

Kas seebikivi sisaldav seep on ohutu? Vastus sellele küsimusele on jah ja ei. Seebikiviga valmistatud seep on ohutu kui retsept on koostatud korrektselt ja seep on saanud piisavalt kaua järelvalmida. Sellise seebi sees enam seebikivi algsel kujul ei ole.

Kuna seebistumiseks vajalik seebikivi kogus on erinevate rasvade puhul erinev, ei saa retseptis lihtsalt üht rasva teisega asendada, kontrollimata üle, kas seebikivi kogus on antud rasvade jaoks korrektne või mitte. Kui naatriumhüdroksiidi kogus on liiga väike, jääb osa rasvadest seebistumata ning seebi konsistents saab ülemäära pehme. Kui seebikivi kogus on liiga suur, jääb osa seebikivist seebimassis reageerimata ning seebi pH tase saab lubatust kõrgem. Tulemuseks võib äärmuslikel juhtude olla kasutuskõlbmatu ja isegi nahka kahjustav segu. Käsitööseepide retsepte koostatakse üldjuhul nii, et väike kogus rasvadest jääb seebistumata, muidu oleks seep liialt kuivatav. Seebistumamata rasvad on need, mis mõjuvad nahka pehmendavalt. Täpsemalt saad seebiretsepti koostamise põhimõtetest lugeda siit.

Vedelseebi seebistumisainena kasutatakse kaaliumhüdroksiidi. Osades vedelseebi retseptides kasutatakse paksema seebi saamiseks abiainena ka naatriumhüdroksiidi. Lisaks kasutatakse neid kahte koos kreemseebi valmistamisel.

Valmis naatriumhüdroksiidi lahuse kasutamine seebiretseptis

Seebi valmistamisel on võimalik kasutada ka valmis seebikivilahust. Selleks on kindlasti vaja teada, milline on seebikivilahuse kontsentratsioon. Eestis on enim levinud kanguseks 50%. 50% on maksimaalne seebikivi lahustumise kogus , sellest suurema kontsentratsiooniga seebikivi lahust valmistada pole võimalik, suurem kogus seebikivi lihtsale ei lahustu. See tähendab, et 100 g seebikivilahuses on 50 g seebikivi ja 50 g vett. Järgnevalt üks näidisretsept koos arvutuskäiguga vajaliku seebikivilahuse koguse määramiseks.

Näidisretsept:

  • 190 g vett
  • 71 g seebikivi
  • 150 g kookosrasva
  • 350 g oliiviõli

71 g seebikivi lisamiseks on vaja kasutada 50-protsendist seebikivi lahust 142 g sest 142 g seebikivi lahust sisaldab 71 g seebikivi ja 71 g vett. Seega tuleb retsepti lisada veel 190 - 71 = 119 g vett.

Tulemuseks on alljärgnev retsept:

  • 119 g vett
  • 142 g 50-protsendist seebikivi lahust
  • 150 g kookosrasva
  • 350 g oliiviõli

Seebikivi lahuse kasutamisel on soojust eraldav protsess juba toimunud. Seebi valmistamisel ei ole ohutu seebikivilahust uuesti kuumutada. Kui soovid tõsta seebikivilahuse temperatuuri, kasuta kõrgemal temperatuuril olevat lisatavat vett.

Teised artiklid seebikiviga seebi valmistamisest

Külmmeetodil seebi valmistamise baasjuhend

Kuummeetodil seebi valmistamine

Järelkuumutatud seep

Seebiretseptide muutmine ja koostamine

https://fi.wikipedia.org/wiki/Natriumhydroksidi

Kasutatud kirjandus

1. Lye https://en.wikipedia.org/wiki/Lye

2. Natriumhydroksidi https://fi.wikipedia.org/wiki/Natriumhydroksidi

3. Гидроксид натрия https://ru.wikipedia.org/wiki/

Postitatud: Seebi valmistamine

Jäta kommentaar

Turvakood