Deodorant without baking soda

See deodorant sobib kasutamiseks deodorandi toorikus. Kreemja, näpuga peale kantava deodorandi valmistamiseks võid vähendada steariinhappe osakaalu (asenda osa steariinhappest sheavõi või õliga).

Mida sisaldab isetehtud deodorant?

Allpool olevas deodorandi retseptis ei ole kasutatud soodat, mis võib õrna nahka ärritada. Steariinhape annab isetehtud deodorandile tugevuse ja neutraalse valge tooni. Jälgi, et steariinhape oleks kosmeetilise kvaliteediga- seda ainet valmistatakse erinevat tüüpi toorainetest ja see võib olla erineva puhtusastmega. Relumees müügil olev steariinhape eraldatakse erinevate rasvade ja õlide seebistamisel. 

Deodorandis kasutatavad taimsed õlid aitavad kaasa aktiivainete nahka imendumisele. Kasutada võiks selliseid õlisid, mis imenduvad kiiresti, näiteks fraktsioneeritud kookosõli. Väga mõnus jäi ka magusa mandli õliga valmistatud deodorant. Tavalist kookosrasva kasutades libises deodorant nahal paremini, kui teiste õlidega, kuid imendumist pidi pikalt ootama. Vältida tasuks avokaadoõli ja kastoorõli kasutamist, mis imenduvad nahka väga aeglaselt. 

Deodorandis on kasutatud kaht üksteist toetavat aktiivainet. Trietüültsitraat on sidrunhappe baasil valmistatud õline vedelik, mis pidurdab higi koostisainete bakteriaalset lagunemist ja seoses sellega takistab halva lõhna teket. Naha looduslikku mikrofloorat see aine ei mõjuta. Tsinkritsinoleaat toimib lõhna neutraliseerijana. Seda toorainet valmistatakse kastoorõlist pärinevast ritsinoolhappest. Nagu ka trietüültsitraat ei mõjuta see naha mikrofloorat. 

Kartulitärklis on kasutusel abiainena, mis jätab nahale siidise, kuiva tunde. Soovi korral võid selle asendada ka nooljuure jahuga (arrowroot), mida saab soetada ökopoodidest.

Kodune deodorant vs antiperspirant

Kindlasti soovid, et sinu kodune deodorant oleks võimalikult looduslik. Ebameeldiva higilõhna ärahoidmine on täiesti võimalik looduslike vahenditega. Mida deodorant aga ei tee, on higistamise ärahoidmine. Antiperspirandid sisaldavad alumiiniumi, mis blokeerivad nahapoorid ja takistavad seetõttu higistamist. Higistamine on iseenesest aga nahale kasulik, sest aitab kehast välja viia organismile mittevajalikke aineid. 

75 ml deodorandi valmistamiseks läheb vaja:

25 g steariinhapet

35 g õli

10 g sheavõid

4 g trietüültsitraati

3 g tsinkritsinoleaati

8 g kartulitärklist

4-8 tilka eeterlikku õli või aroomiõli

deodorandi toorikut

Deodorandi valmistamine 

Deodorandi valmistamiseks kaalu tsinkritsnoleaat, steariinhape, sheavõi ja õli sulatusnõusse. Kuumuta, kuni tahked ained on sulanud, seejärel sega sisse trietüültsitraat ja tärklis.

Kõige viimasena sega sisse lõhnaaine.

NB! Kuna kaenlaalused on tundlik piirkond, olgu lõhnaainete kasutamine pigem tagasihoidlik. 

Deodorandi toorikut täidetakse põhjast. Seetõttu jääb toote pealispind kaunilt kumera kujuga. Esmalt kontrolli, et toorik on kõige alumises asendis. Sulge kork ja fikseeri toorik püstiasendisse, põhi ülevalpool. Võid panna selle näiteks otsapidi purki või kruusi.

Vala deodorandi segu läbi põhjas oleva avause toorikusse. Jälgi, et tõstemehhanism ei oleks üleni seguga kaetud, muidu on seda pärast keeruline liigutada. Pigem olgu toorikus pisut vähem segu. 

Lase deodorandil rahulikult järgmise päevani tahkuda. Et vältida otsa jäämist korgi külge, võid enne esimest avamist panna deodorandi pooleks tunniks sügavkülma. Edasisel kasutamisel sellist probleemi ei teki. Kui deodorant peaks esimesel avamisel siiski otsast murduma, võid topsikusse jäänud osa kergelt näiteks fööniga soojendada, murdunud osa tagasi suruda ja veidikeseks külmkappi tahkuma jätta.

Alternatiivse retsepti soodaga deodorandi valmistamiseks leiad siit.