Seebi valmistamine seebikiviga -külmmeetod

Külmmeetodil seebi valmistamise baasjuhend

Seebikiviga seebi valmistamisel on kaks peamist meetodit: külmmeetod ja kuummeetod. Külmmeetodi puhul seebisegu pärast kokkusegamist enam ei kuumutata. Valmis segu valatakse vormi tahkuma. Tahkumisele järgneb vähemalt kolmenädalane järelvalmimisperiood. 

Külmmeetodi eeliseks on lihtne valmistusviis ja võimalus valmistada mitmevärvilisi mustrilisi seepe. See on kindlasti parim meetod algajale, kes esimest korda seebikiviga seebi valmistamise ette võtab.

Kuummeetodi puhul algab protsess samal viisil, kuid pärast seebimassi kokku segamist järgneb sellele kuumutamine. Kuumutamise käigus kiirendatakse seebimassi seebistumisprotsessi. Selle tulemusena vajab seep lühemat järelvalmimisaega. Loe kuummeetodil seebi valmistamise kohta siit. Järelkuumutamine on nende kahe meetodi hübriidvariant, kus seebimassi kuumutatakse juba pärast seebi vormi valamist koos vormiga. Selle eelised on samad, mis kuummeetodi puhul -seeep valmib kiiremini. Siin on retsept järelkuumutatud seebi valmistamiseks.

Allolev juhend kirjeldab külmmeetodil seebikiviga seebi valmistamise etappe. Valiku seebi retsepte leiad Relumee blogist.

Töövahendid seebi valmistamiseks:

• kaitseprillid, kummikindad ja põll;

• majapidamispaber, ajalehed või kile töötasapinna katmiseks;

• elektrooniline kaal;

• saumikser;

• termomeeter;

• nõu seebikivi lahuse segamiseks (0,5 l klaaspurk);

• nõu seebikivi kaalumiseks (plastist mõõdukann tilaga);

• plastist või terasest lusikas seebikivi segamiseks ning rasvade ja õlide kaalumiseks (kasuta eraldi lusikaid);

• nõu rasvade kaalumiseks ja sulatamiseks (teraskastrul, klaaskauss või kuumust kannatav plastkauss);

• suurem klaas- või plastkauss seebimassi segamiseks;

• väiksemad nõud ja lusikad lisandite kaalumiseks ja nende segu valmissegamiseks (nt jogurtitops vms).

Seebi valmistamise ajal on mõistlik kasutada pikkade varrukatega rõivaid ja kinniseid jalanõusid. Need kaitsevad võimaliku seebikivi söövituse eest. Samal põhjusel tuleb kogu seebi valmistamise ajal kanda kummikindaid, soovi korral ka kaitsepõlle. Seebikivi söövituse vastu tuleb silmi kaitsta kaitseprillidega.

Koostisainete kaalumine

 Need kõik, v.a lisandid, mõõdetakse grammides. Kasuta elektroonilist kaalu ja kuumakindlaid nõusid, mis on nii suured, et seal saab seebimassi mikserdada.

Kaalu vesi nõusse, kus valmistad seebikivi lahuse.

Mõõda tahked ja vedeldad rasvad nõusse, millega neid on võimalik kuumutada: teraspotti, kui kasutad kuumutamiseks pliiti, või klaaskaussi, kui kasutad mikrolaineahju. Ainete kaal peab olema grammipealt täpne.

Pane valmis lisandid. Pulbrilised lisandid võib tükkide vältimiseks paari supilusikatäie oliiviõliga pastaks segada.

Seebikivilahuse valmistamine

Aseta veenõu avatud akna ligidale või töötava õhupuhasti alla. Vett pidevalt lusikaga segades vala seebikivi tasapisi vette. Liiga kiiresti valades tõuseb vedeliku temperatuur kiiremini ja on suurem oht, et seebikivi graanulid nõu põhja sadestuvad. Segamise käigus muutub vedelik piimjaks, kuid selgineb taas graanulite lahustudes. Kuna lahus purgis keemilise reaktsiooni tagajärjel kuumeneb, tuleb nõu liigutamisega olla ettevaatlik. Segamise käigus eralduvad aurud võivad olla ebameeldiva lõhnaga. Seetõttu tulekski ruumi õhutada ja nina päris nõu ligi mitte panna. Kui seebikivi on lahustunud, jäta segu jahtuma.

Rasvade kuumutamine

Kuumuta rasvad pliidil või mikrolaineahjus. Rasvade temperatuur peab olema 30–50 kraadi, mistõttu tuleb kuumutada hästi lühiajaliselt. Peamiseks eesmärgiks on sulatada tahked rasvad. Lõpeta kuumutamine hetkel, kui tahked rasvad pole veel päris sulanud – väiksemad tükid sulavad jääkkuumuses.

Temperatuuri kontrollimine

Seebikivilahuse ja rasvade temperatuur peab kokkusegamise hetkel olema 30–50 kraadi. See on optimaalne temperatuurivahemik seebistumisprotsessiks. Vedelike temperatuurierinevus peab jääma 10 kraadi piiresse.

Kui kasutad vedelike mõõtmiseks üht ja sama termomeetrit, puhasta see vahepeal paberkäterätiga, et reageerimisprotsess enne õiget aega ei algaks.

Kui seebikivi lahus on juba sobivas temperatuurivahemikus, kuid rasvu sai liiga palju kuumutatud, vala rasv segamisnõusse, kus see saab kiiremini jahtuda. Nõu võib asetada ka külmaveevanni.

Kui seebikivi temperatuur on langenud juba alla soovitava 30 kraadi, tuleb ka rasvad vastavalt jahutada. Seebikivi lahust kuumutada ei tohi!

Vedelike kokkusegamine

Kui mõlemad vedelikud on sobivas temperatuurivahemikus, vala segamiskaussi esmalt õlid. Lusikaga pidevalt segades lisa peene joana seebikivi lahus. Nüüd võib alustada seebimassi mikserdamist.

Mikserdatakse pulseerivalt: pane mikser kolmeks sekundiks tööle, pea kolm sekundit vahet. Samal ajal liiguta mikserit kausis ringi, et seebistumine toimuks ühtlaselt. Töötamise ajal ei tohi mikserit pinnale tõsta, et söövitav mass ei pritsiks.

Vedelik, mis alguses on läbipaistev, muutub läbipaistmatuks ja õline kiht pinnal hakkab pikkamööda kaduma. Aeglase segamise eesmärk on tagada, et mass ei seebistuks ega kuumeneks liiga kiiresti.

Seebimass on vormi valamiseks valmis, kui see on umbes pannkoogitaina paksune ning mikserit pinnale tõstes jääb selle jälg veidikeseks püsima. Mikserdamine võib aega võtta mõnest minutist veerand tunnini või kauemgi. Kestus sõltub retseptist, massi temperatuurist ja mikseri võimsusest.

Lisandite sissesegamine

Vala valmispandud lisandid massi sisse ja sega see ühtlaseks. Kui kasutad massis eeterlikke õlisid, lisa need kõige viimasena ja sega võimalikult vähe, et aroom ei lenduks. Lisandid tuleb sisse segada lusikaga, sest mikseriga segades jätkub kiire seebistumine ja mass võib muutuda vormi valamiseks liiga paksuks.

Seebi vormimine

Vala seebimass vormi. Koputa seda õrnalt vastu lauda, et õhumullid välja tuleks ning mass kõigisse vormi mustri õnarustesse jõuaks. Pealispinna võid noaga siledaks siluda või hoopis vastupidi, hambaorgiga mustriliseks teha.

Jäta seep 24 tunniks vormi tahkuma. Seebistumisprotsess jätkub ka veel vormis, mistõttu see kuumeneb.

Paljud seebitegijad soovitavad seebimassi pärast vormi valamist soojas hoida. Minu katsed näitavad, et seebi kvaliteeti ei mõjuta, kui seda soojas ei hoia. Pikalt kuumas hoitud seebimass muutub vahepeal geeljaks ja jahtudes taas läbipaistmatuks, kuid kasutamisel erisusi pole. Mõningal määral võib erineda välimus. Seepidel, mis on tahkunud kinni katmata, tekib suurema tõenäosusega pinnale valge kiht. Sellise kihi tekkimise tõenäosus on suurem palmi- ja searasva sisaldavatel seepidel. Vormi soojas hoidmiseks kata see pealt toidukilega ja mässi vannilinasse.

Seebi lõikamine ja järelvalmimine

Kui seebi pind ei ole enam vetruv, võib selle vormist välja võtta. Kui aga seep on endiselt pehme, kontrolli tahkust uuesti 12–24 tunni pärast. Kuna seebikivi ei ole veel täielikult reageerinud, tuleks seebi käsitsemisel endiselt kummikindaid kasutada. Soovi korral võib seebi nüüd portsjoniteks tükeldada. Sel hetkel on seebimass veel pehme ja lõigatav, kui seda hiljem teha, ei jää tulemus korrektne. Lõigatakse peamiselt tahvelvormides tehtud ja pätsikujulisi seepe.

Pärast vormist välja võtmist peab seep 3–4 nädalat järelvalmima. Selle aja jooksul aurustub sellest üleliigne vesi ja seebikivi reaktsioon kulgeb lõpuni. Järelvalmimiseks on parim seepi restil kuivatada, siis pääseb õhk sellele igast küljest ligi.

Mida pikemalt seep seisab, seda vastupidavam ta kasutamisel on. Värske seep kulub kiiresti ja võib kasutamisel lausa pudrutaoliseks muutuda.

Minu hinnangul on seep parim umbes 6 kuu vanusena. Sõltuvalt kasutatud lisanditest võib seebi välimus ja lõhn pikemal seismisel muutuda. Kuivatatud taimed muutuvad seebi sees tumedamaks, eeterlikud õlid lenduvad ja seebi enda värv võib muutuda kollakamaks.