Kreemi valmistamine

Kreemid ja losjoonid - sarnasused ja erinevused

Kuigi kreemid ja losjoonid on oma valmistusviisilt ja koostisainetelt sarnased, jagatakse need kaks eraldi rühma. Losjoonid sisaldavad rohkem vett ja imenduvad kiiremini. Kreemid sisaldavad samuti vett, kuid õli ja rasvade sisaldus on suurem kui losjoonidel. Kreemid on niisutavad ja nahka kaitsvad, losjoonidel on peamiselt niisutav funktsioon. Losjoonid ei sisalda üldjuhul tahkeid võideid, kreemides kasutatakse nii vedelaid õlisid kui võisid.

Kreemi koostises on suurima osakaaluga vesi ja taimsed õlid. Vesi muudab kreemi niisutavaks, taimsed õlid aitavad nahka pehmendada ja kaitsta. Kuna vesi ja õli omavahel ei segune, tuleb kreemides lisaks kasutada emulgaatorit, mis need kaks komponenti omavahel kokku seob. Vett sisaldava kosmeetikatoote sisse tuleb lisada ka säilitusainet, mis takistab hallitusseente ja bakterite levikut.

Kõige rohkem valmistatakse looduskosmeetikas õli-vees tüüpi kreeme. Õli-vees kreemides on vett üle 50%. Suure veesisaldusega kreemide põhiülesanne on naha niisutamine. Ilma veeta kreeme nimetatakse võieteks ja nende kohta saab lähemalt lugeda siit.

Näokreem, kätekreem ja jalakreem -mis neil vahet on?

Keha eri piirkondades on naha vajadused erinevad, seetõttu on ka nõuded kreemidele erinevad. Näonahk võib olla kuiv, rasune või tundlik - näokreemi valmistamisel tuleb arvestada nahatüübiga. Käte nahk on kuivem ja puutub kokku väga erinevate keskkonnatingimustega, seetõttu peab kätekreem olema nahka pehmendav ja kaitsev. Jalgadele tekivad suurest koormusest kergesti nahapaksendid ja kuivusest nahalõhed. Jalakreemid peavad aitama just neid probleeme ennetada.

Näokreemides kasutatavad õlide puhul tuleb arvestada näonaha omadustega. Õlide omaduste kohta saad rohkem lugeda siit. Lisades näokreemile aktiivaineid, saab kreeme muuta efektiivsemaks ja oma vajadustele vastavaks. Päevakreemid on öökreemidest kergemad, need imenduvad kiiremini ja on hästi niisutavad, moodustades hea põhja jumestusele. Päevakreemides on emulgaatori osakaal üldjuhul väiksem ja rasvadest kasutatakse pigem vedelaid õlisid. Päevakreemide ülesanne on kaitsta nahka välismõjude eest. Õhtuti kasutatavate kreemide ülesanne on naha toitmine. Need võivad olla paksemad ja aeglasemini imenduvad. 

Kreemi koostisained

Vesi. Kreemis võib kasutada destilleeritud vett, keedetud vett, taimetõmmist või lillevett. Vee osakaal kreemides on keskmiselt 60-70%. Niisutavuse suurendamiseks võib osa veest asendada taimse glütseriiniga, millel on niiskust ligi tõmbav toime.

Õlid moodustavad kreemi koostisest 20-30%. Võid kasutada nii vedelaid õlisid kui võisid. Võide kasutamisel jääb kreem paksem ja nahka kaitsvam.

Emulgaatorite osakaal kreemides jääb tavaliselt vahemikku 3-8%. Mida suurem on emulgaatori osakaal, seda paksem on kreem. Kreemi viskoossuse suurendamiseks kasutatakse vahest ka kaasemulgaatoreid ja erinevaid paksendajaid.

Säilitusainet lisatakse kreemisse kuni 1,2%.

Kreemide funktsionaalsuse tõstmiseks lisatakse kreemidesse erinevaid aktiivaineid. Nende osakaal võib ulatuda mõnest tilgast paari protsendini.

Kreemi valmistamise etapid

Kreemi valmistamine jagatakse kolme faasi ehk etappi.

Veefaas sisaldab kõiki vees lahustuvaid komponente, mis kreemi sisse lisatakse. Kõige suurema osa veefaasist moodustab vesi, taimetee või lillevesi. Osa veest võib asendada ka taimse glütseriiniga. Veefaasi lisatakse ka sellised vees lahustuvad aktiivained, mis vajavad kuumutamist või sulatamist ja pole kuumatundlikud. Sellised komponendid on näiteks allantoiin, aloe vera pulber, uurea.

Õlifaas sisaldab kõiki kreemis kasutatavaid rasvu, õlisid, emulgaatorit, vahasid ja paksendajaid ning rasvlahustuvaid aktiivaineid, mis ei ole kuumatundlikud.

Kolmas faas on jahtumisfaas, milles lisatakse tootesse kuumatundlikud ja volatiilsed komponendid, säilitusained, lõhnaained, vitamiinid.

Kreemi valmistamise käigus kuumutatakse veefaas ja õlifaas eraldi nõudes 60-70 kraadise temperatuurini. Temperatuur peab olema nii kõrge, et kõik tahked komponendid jõuavad lõplikult sulada.

 Seejärel segatakse õlifaas ja veefaas omavahel kokku ja jätkatakse segamist saumikseriga. Segamise eesmärk on tekitada püsiv emulsioon. Segada pidevalt paari minuti jooksul ja seejärel aeg-ajalt kuni kreemi temperatuur on umbes käesoe. Vahest kasutatakse kiiremaks jahutamiseks segamisnõu tõstmist veevanni, mis on täidetud külma vee või jääga. 

Jahtunud kreemi sisse segatakse jahtumisfaasi kuumatundlikud komponendid nagu e-vitamiin ja eeterlikud õlid ja säilitusaine. Sega korralikult läbi, et kõik komponendid seguneksid ühtlaselt. Seejärel on kreem valmis pakendamiseks.

Niisutav kreem

See baasretsept sobib kätekreemiks ja kehakreemina. Ideid retsepti muutmiseks ja täiendamiseks leiad allpool.

Kakaovõi niisutab ja teeb kreemi pisut tummiseks. Magusa mandli õli on niisutava ja pehmendava toimega. Emulgaator ei lase õlil ja veel üksteisest eralduda. 

Sa vajad:

60 g vett

20 g magusa mandli õli

10 g kakaovõid

5 g Olivem 1000 või Olliva emulgaatorit

u 15 tilka tsitruselõhnalisi eeterlikke õlisid 

1g säilitusainet

Valmistamine: 

1. Kaalu emulgaator, õlid ja rasvad kuumakindlasse nõusse ja kuumuta veevannil temperatuurini u 70 kraadi.
2. Kuumuta teises nõus vesi samale temperatuurile. Vesi peaks olema keedetud või destilleeritud.
3. Sega õlisegu peene joana vee hulka, segu pidevalt segades. Jätka mikserdamist saumikseriga. Segu jahtudes jätka mikserdamist aeg-ajalt, et vältida vee ja õli eraldumist.
4. Kui temperatuur on umbes 45 kraadi, lisa eeterlikud õlid ja soovi korral säilitusaine.
5. Toatemperatuurini jahtunud kreem on valmis pakendamiseks. Säilita kreemi külmkapis. Säilitusaineta kreem tarbi 1-2 nädala jooksul, säilitusainega kreem säilib 6 kuud. 

Ideid kreemide valmistamiseks

Siin on mõned idee, kuidas ülaltoodud kreemi retsepti vastavalt oma vajadustele muuta.

Näokreemi valmistamine

• kasuta ainult magusa mandli õli (kokku 30 g) või asenda see mõne teise vedela, nahatüübiga sobiva õliga.
• vähenda eeterlike õlide kogust 5-7 tilgani. Kui soovid kreemi kasutada silmade ümbruses, jäta lõhnaaine üldse lisamata.

Kasuta 1-2 erinevat aktiivainet vastavalt oma soovile ja vajadusele:

• e-vitamiin - lisa 1-2 g. E-vitamiin lisatakse jahtumisfaasis. E-vitamiin on hästi paks ja raskesti segunev. Kõige lihtsam on jätta väike kogus õli alguses kreemi sisse lisamata (ära kuumuta!) ja sega e-vitamiin sinna sisse. Lisa kreemisse kui see on umbes käesoe.
• Niisutavate omaduste suurendamiseks lisa 1 g AHA puuviljahappe ekstrakti. Lisa AHA käesooja kreemi sisse. Kõrgel temperatuuril kaotab toode efektiivsuse.
• Glütserüül kaprülaat on antimikroobne, aknevastane, nahka värskendav ja niisutav. Selle koguse peale kasuta 0,2 g glütserüül kaprülaati, suurem kogus muudab kreemi ebastabiilseks. Kasutamiseks lisa pulber tootesse juba veefaasis, see peab vees lahustuma. 
• Vananemisvastaste kreemide koostisesse sobib hästi B3 vitamiin. Retsepti koguse kohta kasuta 1-3 g. Lisamiseks jäta väike kogus vett kreemi retseptist välja. Lahusta vitamiin leiges vees ja lisa jahtumisfaasis toote hulka.

Jalakreemi valmistamine

Jalakreemi valmistamisel on oluline kaitsekihi loomine ja naha pehmendamine.

• asenda osa magusa mandli õlist sheavõi või mangovõiga (võid asendada ka kakaovõi osa)
• Kasuta mandliõli asemel toitvat avokaadoõli, mis sisaldab samuti kaitset pakkuvat steariinhapet. 

Ideid aktiivainete kasutamiseks jalakreemis:

• Lisa 5-8 g uureat. Uurea aitab pehmendada nahapaksendeid kannal. Kasutamiseks lisa uurea veefaasis, lahustades selle kuumas vedelikus. 
• Deodoriseeriva kreemi valmistamiseks lisa 4 g trietüültsitraati. Selle võrra vähenda ka vee kogust (56 g 60 g asemel). Trietüültsraadi võib kreemi sisse jahtumisfaasis.
• Mentool värskendab, jahutab ja lõõgastab lihaseid. Lisa 1 - 4 g mentooli ülaltoodud retsepti koguse kohta. Kasutamiseks sulatatakse mentooli kristallid õlis. NB! Mentooli ei tohi kasutada alla 3-aastastel lastel ja ei ole soovitav kasutada alla 6-aastastel. See ei sobi kasutamiseks epileptikutele, samuti tuleb vältida toote kasutamist raseduse ajal ja rinnaga toitmise perioodil. Ära ületa maksimaalset kogust!

Kätekreemi valmistamine

Niisutava kreemi retsept sobib hästi kätekreemiks. Kreemi kaitsva toime suurendamiseks võid lisada 1,5-2 g steariinhapet. See muudab ka kreemi konsistentsi paksemaks. Steariinhappe kreemisse lisamiseks kuumuta seda koos emulgaatori ja õlidega õlifaasis.

Asenda kreemis 5 g vett taimse glütseriiniga (55g vett ja 5 g glütseriini).

Isetehtud kehakreem

Niisutav kreem on ideaalne baasretsept isetehtud kehakreemile. Kui soovid valgemat värvi kreemi, asenda kakaovõi sheavõiga. Üldise, rahustava toime andmiseks võib lisada veefaasi 0,5 g allantoiini või jahtumisfaasis 0,5 g pantenooli. Rahustavad komponendid sobivad eriti hästi päevitusjärgselt ärritunud nahale. Samal eesmärgil võib taimse õlina kasutada ka aloe vera õli või saialilleõli.

Veel kreemi retsepte:

Baasretsept Olivem 1000 emulgaatoriga

BTMS emulgaatoriga kreemi baasretsept

Porgandiõli kreem

Tummine kreem avokaadoõli ja kakaovõiga

Pimsskiviga jalakreem-koorija

Mangovõiga jalakreem

Pihustatav losjoon