Blogi teemad

Telli uudiskiri

Soovid saada teavitusi uute toodete, retseptide ja sooduspakkumiste kohta? Liitu uudiskirja saajatega siin

Taimsete õlide kasutamine kosmeetikas

1 Mulle meeldib!
 

Taimsed õlid on üks lihtsaimaid looduslikke koostisosi, millega oma nahahooldust täiendada. Sama õliga saad katsetada mitut erinevat kasutusviisi lisada seda valmis kreemi, valmistada kehakoorija, eemaldada meiki või kasutada juuksemaskis. 

Taimseid õlisid saadakse peamiselt erinevate taime seemnete ja pähklituumade pressimise teel. Taimsed õlid mõjuvad nahka pehmendavalt ning aitavat niiskust nahka lukustada. Nahahooldustoode koostises on taimsete õlide ülesanne teisi toimeaineid nahka transportida.

Juuksehooldustoodetes aitavad taimsed õlid muuta juukseid siledamaks, paremini kammitavaks ja läikivamaks ning niiskust juustes hoida.

Vali sobiv õli

Taimsed õlide ja võide peamiseks koostisosaks on rasvhapped. Osa rasvhappeid toodab inimorganism ise, neid saadakse aga ka toidust ja välispidisel kasutamisel. Kuna naha pealmistes kihtides veresooni ei ole, saavad need kihid söödavast toidust vähem toitaineid kui alumised kihid. Seetõttu on vajalik naha pealmiste kihtide välispidine turgutamine. Õli rasvhappe koostist teades saad valida sobiva õli vastavalt soovitud eesmärkidele.

Oomega-9 rasvhapped (oleiinhape)

Oleiinhape imendub nahka hästi, niisutab sügavalt, toetab naharakkude uuenemist ja aitab taastada naha kaitsebarjääri. Seda leidub suures koguses paljudes taimeõlides. Kõrge oleiinhappe sisaldusega õlid sobivad kõige paremini kuivale, normaalsele ja vananevale nahale.
Relumee valikus olevad kõrge oleiinhappe sisaldusega õlid on:  aprikoosituumaõli, avokaadoõlimagusa mandli õlimakadaamiapähkli õli. ploomiõli, kameeliaõli.

Oomega-6 rasvhapped (linoolhape ja gamma-linoleenhape)

Linoolhape tugevdab naha lipiidbarjääri, aitab vähendada veekadu ja rahustab reaktiivset või tundlikku nahka. Kõrge linoolhappe sisaldusega õlid on tavaliselt hästi talutavad rasuse ja probleemse naha korral. Kõrge linoolhappe sisaldusega õlid on muuhulgas: viinamarjaseemneõli, argaaniaõli, vaarikaseemneõlikibuvitsaõli, kuningakepiõli, safloorõli, mustköömneõli.

Gamma-linoleenhape (GLA ) on spetsiifiline oomega-6 rasvhape, mida leidub märkimisväärses koguses vaid mõnes taimeõlis. GLA aitab leevendada reaktiivse naha vaevusi. Suurima GLA sisaldusega õli relumee valikus on kuningakepiõli.

Oomega-3 rasvhape (alfa-linoleenhape)

Alfa-linoleenhappel on põletikuvastased omadused ja see aitab vähendada veekadu läbi naha. Taimsed õlid sisaldavad oomega-3 rasvhappeid üldiselt vähem kui oomega-6 ja oomega-9 rasvhappeid. Heaks alfa-linoleenhappe allikaks on vaarikaseemneõli, mis sisaldab ka A- ja E-vitamiini ning polüfenoolseid antioksüdante.

Küllastunud rasvhapped

Küllastunud rasvhapped (lauriinhape, müristiinhape, palmitiinhape ja steariinhape) annavad tahketele võidele ja rasvadele toatemperatuuril tahke konsistentsi. Need moodustavad naha pinnale kaitsekihi ja aitavad niiskust hoida. Kõrge küllastunud rasvhapete sisaldusega tooted on kookosrasv, kakaovõi, sheavõi, mangovõi, murumuruvõi, babassuõli. Vähesel hulgal leidub küllastunud rasvhappedi ka vedelates õlides. 

Erilise koostisega: jojobaõli ja kastoorõli

Jojoba rasvhappeprofiil erineb täielikut teiste õlide koostisest. Selle molekulaarstruktuur on sarnane inimse naha rasuga, mistõttu sobib see pea kõigile nahatüüpidele. Selle peamine koostisosa on eikoseenhape, mis annab jojobaõlile rasueritust reguleerivad omadused. 

Kastoorõli peamine koostisosa on ritsinoolhape, mida ei leidu märkimisväärses koguses üheski teises tavalises taimeõlis. Nahahooldustoodetes tõmbab ritsinoolhape niiskust naha pinnale ja moodustab kaitsekihi, mis aeglustab veekadu – seepärast kasutatakse kastoorõli huuletoodetes ja nahka kaitsvates toodetes, mitte kerge tekstuuriga näoõlina. Juuksehooldustoodetes katab see juuksekarva tiheda kihiga, mis lukustab niiskuse ja lisab läiget.

Vitamiinid ja muud aktiivained

Lisaks rasvhapetele sisaldavad paljud taimeõlid mitmesuguseid aktiivaineid: vitamiine, fütosteroole, karotenoide ja polüfenoole, mis täiendavad taimsete õlide toimet nahal ja juustel.

E-vitamiin toimib antioksüdandina ja kaitseb nii õli oksüdeerumise eest kui nahka vabade radikaalide kahjustuse eest. Argaaniaõli, ploomiõli ja vaarikaseemneõli sisaldavad eriti palju E-vitamiini.

Fütosteroolid on taimsed ühendid, mille struktuur sarnaneb kolesteroolile, looduslikule inimese nahabarjääri koostisosale. Nahale kantuna aitavad fütosteroolid tugevdada naha lipiidbarjääri, vähendada veekadu, aitavad kaasa naha uuenemisele ja rahustada reaktiivset või tundlikku nahka. Levinuimad fütosteroolid taimeõlides on beeta-sitosterool, kampesterool ja stigmasterool. Argaaniaõli sisaldab kahte argaanipähklile ainuomast fütosterooli spinasterooli ja schottenooli, mis aitavad kaasa selle naha uuenemist toetavatele omadustele. Ka avokaadoõli ja sheavõi sisaldavad teistest rohkem fütosteroole.

Karotenoidid annavad astelpajuõlile ja porgandiõlile nende intensiivse oranži värvuse. Need toimivad antioksüdantidena, mis kaitsevad naharakke keskkonnakahju eest

Skvalaan on looduslik lipiid, mis sarnaneb naha enda rasuga. Seda leidub mitmes taimeõlis ning see on saadaval ka stabiilses kontsentreeritud kujul oliivi skvalaanina. See imendub kiiresti nahka rasvaseks jätmata ning omab antioksüdantset ja nahka pehmendavat toimet.

Õlide omadustest sõltuvalt sobivad mõned õlid paremini kuivale, teised rasuseoe nahale. Nagu iga kosmeetikumiga tasub esmalt sobivust testida väiksel nahapinnal, eriti kui tegemist on probleemse nahaga. Kui näonahk võib olla väga tundlik ja pretensioonikas, siis ülejäänud kehal saab rohkem mängida.

Naha tüübid ja sobivad taimsed õlid vastavalt nahatüübile

Naha välimust ja toimimist mõjutavad naha tundlikkusnaha niiskusesisaldus ja naha rasueritus. Naha niiskusesisaldus määrab ära naha elastsuse. Niisutatud nahk on säravam, siledam ja nahal on vähem kortse ja jooni. Naha niiskusesisaldust saab toetada tervislike eluviiside ja toitumise abil, samuti takistades niiskusekadu naha kaudu ning kasutades vett sisaldavaid niisutavaid kosmeetikatooteid. Jälgi, et jooksid piisavalt vett, aga sama hästi aitavad vee sisaldust organismis tõsta ka palju vett sisaldavad puu- ja köögiviljad nagu arbuus ja kurk. Naha niiskusesisalduse tõstmisele aitab kaasa ka naha koorimine, mis eemaldab surnud naharakud ja aitab niisutavatel toodetel paremini nahka imenduda. Kui nahas on liiga vähe vett on see kuiv, kipitav ja tundlik puudutusele. Dehüdratiseerunud nahka võib esineda kõigil allpool toodud nahatüüpidel. 

Nahatüübid on  identifitseeritavad hoopis naha rasuerituse järgi. Kolm põhilist nataüüpi on kuiv, normaalne ja rasune. Kui nahk on eri piirkondades erinevat tüüpi, on tegemist seganahaga. Igat tüüpi nahaga võib kaasneda naha tundlikkus. Vananev naha kuivusega kaasneb ka elastsuse kaotus.

Normaalne nahk on särav, sile ja ühtlane, ilma nähtavate poorideta.Nahk ei ole tundlik, puuduvad vistrikud ja muud nahavead. Normaalse naha rasueritus on tasakaalustatud.

Kuiv nahk on kiskuv ja tuhm. Naha kuivus võib olla tingitud vanusest, hormoonide taseme muutustest, ilmastikutingimustest, liigsest päevitamisest, geneetilisest eripärast. Kuiva nahka iseloomustavad karedus ja ebaühtlus. Kuna kuiv nahk ei ole eriti elastne, on kortsud ja vaod rohkem näha. Kuiva nahka põhjustab vähene rasueritus. Talviste külmadega väheneb rasueritus veelgi ning kuiva naha probleemid süvenevad. Kuiv nahk on rohkem levinud vanemas eas, sest vanusega rasueritus väheneb. Kuiva naha probleeme aitavad efektiivselt leevendada suuerma oleiinhappe sisaldusega õlid

Vananeva naha tunnuseks on lisaks vähenenud naha elastsus. See toob kaasa kortsude süvenemise ja naha “äravajumise”, rippuvad laud ja kottis silmaalused. Vananeva naha puhul on oluline kasutada tooteid, mis sisaldavad rohkelt oleiinhapet ja  antioksüdante. Vananevale nahale sobivad näiteks argaaniaõli ja saialilleõli.

Rasune nahk on läikiv, suurte pooridega ja hakkab juba pärast puhastamist kiiresti uuesti leemendama. Rasune nahk toodab rohkem rasu kui naha elastsuse tagamiseks vajalik. Rasusel nahal on tihti näha komedoone ja vistrikke.  Suur rasueritus soodustab bakterite vohamist ja see tekitabki pooride ummistusi ja põletikke. Suureneneud rasueritusel on sageli hormonaalsed põhjused ja hormoonitaseme kõikumiste tõttu on rasust nahka on rohkesti just teismeliseeas. Kuid seda võib esineda ka hiljem. Kuna talvel rasueritus väheneb, vähenevad ka sellest tingitud probleemid. Rasuse naha plussiks on elastsus ja prink välimus ning vähem nähtavad kortsud võrreldes kuiva nahaga. Rasusele nahale sobivad paremini kõrgema linoolhappe sisaldusega õlid, mis  imenduvad kiiresti ja ei jää naha pinnale.

Probleemse naha omanikud peaks pöörama tähelepanu õlide komedogeensuse näitajatele. Osad õlid ummistavad poore vähem kui teised. Komedogeensuse indeks näitab, kui tõenäoliselt võib õli poore ummistada. Kindlasti tasub alati teha väike test enne intensiivsemat kasutamist. Nahaprobleemide põhjused on erinevad ja ka reakstioonid võivad seetõttu olle väga erinevad. Allolev määratlus on suunda andev.

Madal komedogeensusega õlid on jojobaõli, viinamarjaseemneõli, argaaniaõli, magusa mandli õli, aprikoosituumaõli, sheavõi, fraktsioneeritud kookosõli, skvalaan, safloorõli, mustköömneõli. Vältida tasuks aga kooksorasva ja kakaovõi kasutamist.

Tundlik nahk võib olla nii kuiv, rasune kui normaalne, kuid peamiseks tunnuseks on punetus ja ärrituvus. Nahk muutub kergesti põletikuliseks ja või tunduda “põletav” või “kõrvetav” Selline nahk reageerib intensiivselt välistele ärrititele, milleks võivad olla ilmastikutingimused, mittesobivad kosmeetikatooted ja halb toiduvalik. Põletikulisele nahale sobivad argaaniaõli ja jojobaõli.

Seganaha puhul vastab osa näonahast ühele nahatüübile, osa teisele. Tihti on otsaesine ja nina rasuse nahaga samal ajal kui ülejäänud näo nahk on kuiv. Seganahk vajab eri piirkondades erinevat lähenemist. Tasakaalustatud õlid, nagu argaaniaõli peaaegu võrdse oleiinhappe ja linoolhappe sisaldusega võivad sobida nii rasusematele kui ka kuivematele piirkondadele.

Taimsete õlide kasutamine

Kui sobiv õli valitud, leiad altpoolt ideid, kuidas neid oma igapäevasesse ilurutiini sobitada:

Tuuni kreemi

Kui sa ei soovi eraldi õliga mässata, lisa paar tilka õli oma kreemi sisse. Arvesta, et suurema õlide sisalduse tõttu imendub kreem tavapärastest pisut aeglasemalt.

Õli meigialuskreemina

Õli muudab kuiva naha siledamaks ja aitab jumestuskreemil paremini libiseda. Näol piisab kasutamiseks paarist tilgast. Parem on õli kerge sõrmedega tupsutamine nahale kui intensiivne masseerimine.

Õli meigieemalduskreemina

Kuna õli lahustab õlibaasil kosmeetikatooteid on see efektiivne ka kergema meigi eemaldamiseks. Vala pisut õli vatipadjale ja eemalda selle abil kosmeetika nahalt. Naha õlijääkidest puhastamiseks kasta näorätik sooja vette ja pühi sellega nägu üle.

Õli kasutamine keha- näo- ja jalakoorijates

Kiire kehakoorija saad valmistada segades paar supilusikatäit õli 3-4 supilusikatäie pruuni suhkruga. Õrnematoimelise koorija jaoks kasuta peenemat suhkrut, suuremad terad annavad tugevama efekti. Selline koorija sobib ka näole. Masseeri nahka ringjate liigutustega (näol ettevaatlikumalt) ja seejärel loputa maha. Lase õlil veidi imenduda ja seejärel pese jäägid nahalt maha.

Kandade tugeva naha surnud rakkude eemaldamiseks sobib kasutada efektiivsemat soolakoorijat. Sega õli suhkru asemel soolaga ja masseeri nagu eespool kirjeldatud. Sool on väga intensiivne koorija ja seetõttu ei ole seda soovitav kasutada mujal kui ainult kandadel ja taldadel. Samuti ei ole seda soovitav kasutada marrastuste või katkise naha korral, sool tekitab kipitust! Soolakoorija kasuta mitte tihedamini kui kord nädalas, kuna soolal on ka nahka kuivatav toime!

Õlide kasutamine juuksehoolduses

Kui soovid katsetada juustel õlihooldust, pead esmalt selgeks tegema oma juuste poorsuse.

Madala poorsusega juuksekarva pealmised kihid on tihedasti suletud. Juuksed on tugevad ja märguvad aeglaselt. Erinevad kosmeetikumid ei taha tiheda pealispinna tõttu eriti juustesse imenduda. Madala poorsusega juuste puhul tuleks valida õlid, mis on kergemini imenduvad. Sobivad näiteks vaarikaseemneõli, aprikoosituumaõli ja jojobaõli.

Kõrge poorsusega juuksed on kuivad, katkevad ja murduvad kergesti. Kõrge poorsus on tihti intensiivse töötluse nagu värvimise ja föönitamise tagajärg. Sellistele juustele sobivad toitvad ja niiskust ukustavad õlid ja võid nagu kastoorõli, sheavõi ja kookosrasv.

Keskmise poorsusega juuste hooldamine on lihtsam, toimeained imenduvad hõlpsamini kui madala poorsusega juustesse. Keskmise poorsusega juuksed võivad olla vastuvõtlikumad välistingimustele ja vajada erineva ilma korral erinevat hoolitsust.

Kuidas oma juukse poorsust teada saada

Üks võimalus juukse poorsuse hindamiseks on ujuvustest. Kui paned juuksekarva klaasi ujuma, siis madala poorsusega karv jääb pinnale ulpima, keskmise poorsusega juuskekarv vajub vee alla, kuid ei lähe põhja ning kõrge poorsusega juuksekarv vajub põhja.

Juuste õlihooldus

Juuste õlihooldus mõjub efektiivsemalt paksudele, kuivadele ja töödeldud juustele. Kui juuksed on õhukesed, peenikese karvaga ja lähevad kiiresti rasuseks on parem keskenduda vaid juuste otstele, sest peanahk toodab ise piisavalt rasu juurte niisutamiseks ja toitmiseks. Üldiselt ongi õlimaski puhul parem keskenduda juuste otstele, et mitte segada peanaha rasunäärmete normaalset toimimist. See võib kaasa tuua rohkem kahju kui kasu. 

Sobiv kogus õli juuksemaski jaoks on 2-4 spl sõltuvalt juuste paksusest ja pikkusest, otste hoolduse puhul võib piisata ka supilusikatäiest. Riiete kaitsmiseks aseta õlgadele käterätik.

Õli võib kanda nii märgadele kui kuivadele juustele. Soojenda õli veevannil ja kanna õli salkude kaupa juustesse. Kata juuksed kilega (toidukile, lahtilõigatud kilekott) ja seejärel mähi käterätikusse. Hoia nii 15-30 minutit.

Pärast õlimaski kasutamist tuleb õlijäägid juustest korralikult välja pesta, et need juustesse ei kuhjuks. Vajadusel pese juukseid kaks korda.

Lihtsad kosmeetika retspetid, kus peaosas on taimsed võid ja õlid

Huulepalsami retseptid:

Huulepalsami valmistamine - kuus erinevat retsepti

Kolme komponendiga huulepulk

Kandelillavahaga huulepulk

Virgutav huulemääre (sheavõiga)

Huulepalsam sheavõiga

Huulepulk sheavõi ja kandelillavahaga

Huulepalsam kandelillavahaga

Kehakoorija - 9 erinevat retsepti

Suhkruga kehakoorija (sheavõiga)

Kehavõi valmistamine - baasretsept, mida saad ise muuta

Vahustatud sheavõi

Vahustatud sheavõi kolmel erineval viisil

Lõhnastatud võid

Pehme kakaovõi

Kergem kehavõie (sheavõiga)

Tahke kätekreem kakaovõiga

Tahke kätekreem sheavõi ja kakaovõiga

Kiired retseptid; kergem kehavõi ja suhkruga kehakoorija

Toitev võie vananevale nahale

Massaažipala sheavõiga

Mähkmesalv tsinkoksiidiga

Kehavõi babassuõli ja sheavõiga

 

Kasutatud materjalid ja lisalugemist

1. Essential Fatty Acids and Skin Health https://lpi.oregonstate.edu/mic/health-disease/skin-health/essential-fatty-acids

2. WHAT YOU NEED TO KNOW ABOUT YOUR MEDIUM POROSITY HAIR https://www.creedandcolour.com.au/blogs/news/what-you-need-to-know-and-understand-about-your-medium-porosity-hair

3. 6 Benefits and Uses of Omega-3s for Skin and Hair https://www.healthline.com/nutrition/omega-3-benefits-on-skin-and-hair

4. https://www.webmd.com/

 

 

Jäta kommentaar

Security code
Küpsise nõusolek